Elagu naised

Eranditult igal naistepäeval saan ma ühelt oma armsalt sõbralt sõnumi “Elagu naised!” See toob naeratuse suule. Eriti täna, kui ma sõnumit saades parajasti suht tulutult oma 40 kraadises kuumuses linnas tund-paar ringi olin orienteerunud ja millegipärast ikka samasse kohta tagasi jõudsin. Olgu öeldud, et lõpuks leidsin kõik vajalikud templid üles (kuigi viimase siiski juhuslikult :).

Reis sihtkohta kulges üllatavalt kiiresti, suurem osa sellest möödus magades. Seiklused algasid Bangkokis. Mõtlesin õhtuse bussiga kohe samal päeval põhja Chiang Maisse sõita. Läksin siis lennujaamas bussile, mis viis mind aga hoopis rongijaama.

Noh, otsustasin, et lähen siis hoopis rongiga. Rongiga on sõit küll 3 tundi pikem (13h) ja suti kallim, aga kell oli päris palju juba ja rongijaamast metrooga bussijaama minek oleks vähemalt tund aega võtnud. Mõtlesin, et ehk on rongiga ka mugavam.

Oligi. Teise klassi magamisvagun oli igati vonks. Meenutasin rongielamusi Indias. Milline kontrast – puhtad linad, ei mingeid koduloomi, võimalus osta toitu 10 korda kallima raha eest, üks lai pink ainsa inimese peale. Hommikul selgus siiski, et rong sõitis mingil teadmata põhjusel 4h kauem ehk siis kokku 17h.

Leidsin huvitava öömaja (tuba on pooleldi puidust, pooleldi papist ning keset suurt tühjust lebab maas rõõmsavärvilise lilla linaga madrats).  Jalutasin poolunes Chiang Mais ringi, sõin aplalt kohalikku toitu ja otsustasin, et lähen homme ühele organiseeritud matkale, et näha Myanmarist ja Laosest Taisse immigreerunud hõimurahvaste külasid.

Ja lõpetuseks. Head naistepäeva kõigile, kellele seda täna veel meelde tuletatud ei ole.

One Reply to “Elagu naised”

  1. Absoluutselt, elagu naised!
    Tore, et su reis on hästi alanud ja lilla linaga madrats kõlab igavesti toredalt. Hoia hing avali :)

Comments are closed.