Tunne oma kaamerat ja tea, kuidas pilt tekib

Selleks, et pildistada, tuleb tunda oma kaamerat. Sama oluline kui see, kuidas kaamera ISO, ava ja säriaega määrata, et tulemuseks oleks õigesti säritatud foto, on teada, kuidas kaamera üldse töötab ja kuidas pilt tekib.

Maalikunsti arengut mõjutas väga suurel määral camera lucida avastamine. Peegli abil projetseeriti lõuendile kujutis objektist, mis siis võimalikult autentsena sealt maha joonistati. Sarnasel põhimõttel töötab ka peegelkaamera, ainult et tegemist on camera obscura ehk pimeda kambriga.

Camera obscura on sisuliselt iga fotoaparaat, kus on salvestav meedium. Nii võib see olla ka pelgalt plekkpurk või karp, kuhu on tehtud imepisike ava ja sisse pandud valgustundlik film või paber. Seda kutsutakse pinhole kaameraks, mida saab hea tahtmise juures ka vabalt ise valmistada.

Peegelkaamera ehk SLR (single lens reflex) puhul pääseb valgus läbi objektiivi peeglile, peegeldudes sealt mattklaasile ning sealt omakorda pentaprismale, mis võimaldab pildistatavaid asju õigetpidi näha ja teravustada.

kuidas-kaamera-töötab

Vajutades kaamera päästikule, tõuseb peegel üles ja avaneb katik, et lasta objektiivi kaudu tulevat valgust filmile või digisensorile. Vastavalt määratud avale ja säriajale jõuab 35 mm filmile või digisensorile kindel kogus valgust ja nii tekibki foto. Kusjuures enne ühe objektiiviga peegelkaameraid olid kasutusel kahe objektiiviga TLR (twin lens reflex) kaamerad, millest üks võimaldas teha pilti ja teine kaadrit eelnevalt näha.

Erinevalt peegelkaameratest, mille puhul näeme peegli abil pildinäidikust võimalikult tõest pilti tulevasest kaadrist ning saame seda ka teravustada, kompaktkaameratel ehk nn seebikarpidel peeglit ei ole. Üldjuhul on need point-and-shoot kaamerad lihtsad ja automatiseeritud ega võimalda ise pildistamise protsessi suunata. Seetõttu soovitasingi alustavatel fotograafiahuvilistel harjutamise mõttes esmalt mõni vana filmipeegelkaamera kasutusele võtta.

Lisaks tavalisele ehk 35 mm filmi kasutavatele kaameratele on aparaate, millega saab pildistada ka laiemale filmile. Kui tavafilmi kaader on suurusega 24 x 36 mm, siis keskformaatkaameraga (medium format) on kaader nt suurusega 6 x 6 cm või 6 x 4,5 cm ja suurte dagerrotüüpi meenutavate tasakaameratega (view camera) 4 x 5 tolli või üle selle. Mõlemale kaameratüübile saab juurde panna nn digipärasid, mis salvestavad pildi digitaalselt. Mida suurem on filmikaadri suurus, seda kõrgema kvaliteediga pilti on võimalik saada.

Digipeegelkaamerad (DSLR) ei paku päris sama kaadrimõõtu, mis 35 mm filmiga kaamera, v.a. juhul, kui tegemist on full frame kaameraga. Viimased on aga tavalistest digipeeglitest märgatavalt kallimad. Kuna digipeeglitel sensor on väiksema mõõduga, saame 24 x 36 mm kaadri aseme hoopis nt 15 x 23 mm kaadri (erinevatel digipeeglitel on erinev crop factor). Digipildist räägin lähemalt aga juba järgmises postituses.