Jooksmise võlud ja valud

Tänaseks olen Kopenhaageni maratoniks treeninud 7 nädalat ja varasemast maratoniteemalisest postitusest on möödunud umbes kuu. Olles üllatunud, kui paljudele inimestele maraton ja kõik sellega seonduv südamelähedane on, mõtlesin teha kokkuvõtte vahepealsest ajast, mille jooksul olen kogenud nii jooksmise võlusid kui ka valusid.

Alates jaanuari lõpust on meil Tiinaga treener (Rein Raspel), kes on teinud meile küllaltki kange treeninggraafiku, mis koosneb sellest, et nädala sees on 3 ca 1 tunni pikkust jooksutrenni koos erinevate lihasharjutustega, kord nädalas on 5 km sõudmist ja jõusaal, kord pilatest/ ujumist ning kord pikka jooksu, mis igal nädalal kilomeetri võrra pikeneb. Praeguseks olen jõudnud järjest joosta umbes 2 tundi.

Pärast vana-aasta jooksu

Võludest:

Juba aastaid painanud seljavalu on hakanud taanduma, hoolimata sellest, et arstide sõnul on just jooksmine üks nendest spordialadest, mis mulle vastunäidustatud on. Ilmselt on trenniga tugevnenud nii kõhu- kui ka seljalihased, sest kui varem sain ilma seljavaluta järjest joosta umbes tund aega, siis nüüd juba topelt niikaua. Teine hea asi on see, et mu keskmine pulss on hakanud langema ja positiivne on ka see, et pulss taastub päris kiiresti.

Valudest:

Ühel treeningul suutsin kiirendades oma reielihase kuidagi ära tõmmata ja pärast kaht nädalat annab see endiselt peale trenni tunda. See on ka põhjus, miks ma ei ole seni veel ühelgi nädalal 6 trenni suutnud teha ning olen piirunud 4-5 korraga. Teine asi on muidugi ka see, et Tiina on juba mitu nädalat haige olnud ja üksi treenida ei ole üldsegi nii lõbus. Motivatsiooni peaaegu iga päev üksi trenni minna on raske hoida.

Kui pildistamise dilemma on sageli see, kas otsustada suurema ava ja lühema säriaja või pikema säriaja ja väiksema ava kasuks, siis jooksmisel on samamoodi. Kui hoida keskmine pulss umbes 150 juures, siis tähendaks see aeglasemat jooksu ja ühtlasi seda, et lihaseid tuleks kauem traumeerida. Kui joosta aga kõrgema pulsiga, siis jookseksin küll kiiremini, ent tekib väsimuse oht. Pildistamisel mõjutab valik teravussügavust, jooksmisel vastupidavust.

Ilmselgelt oleks kõige optimaalsem, kui suudaksin joosta hea keskmise pulsiga lihtsalt kiiremini kui praegu. Eks näis, aga arvata on, et seda saab tõesti teha ainult trenn 5-6x nädalas :) Veel 91 päeva on aega.

6 Replies to “Jooksmise võlud ja valud”

  1. Igatahes tubli ja aega veel on ju!
    kuigi ega seda palju ole jah :(
    endalgi probleem, et aega jääb puudu… aga eks jooksen siis lihtsalt läbi seal kopenaagenis, asi seegi. PR ikka tuleb.

  2. Maratoniks treenides peab suht madala pulsiga jooks ikkagi domineeriv olema, kuigi kiirustrenn tuleb muidugi juurde. Kiiremini hakkad jooksma kiirustrenni pealt, ega see niisama lontsides ei tule, aga sa ju juba teedki kiirendusi ja lõike, nii et sealt see tulebki. Lihtsalt enne peab põhi all olema. Jaksu ja sära trennidesse! Peaasi, et jooksurõõmu oleks :)

  3. 23 eestlast oli mul blogis üles loetud aga vb jäi veel mõni vahele.
    hulgi :D
    põhi jah aeglasemalt joostes aga üldine stradeegia on joosta võimalikult palju eeldatavas maratonitempos, eriti pikemad tempokrossid. organism peab harjuma vastava tempoga :P

  4. 23 eestlast oli mul blogis üles loetud aga vb jäi veel mõni vahele.
    hulgi :D
    põhi jah aeglasemalt joostes aga üldine stradeegia on joosta võimalikult palju eeldatavas maratonitempos, eriti pikemad tempokrossid. organism peab harjuma vastava tempoga :P

Comments are closed.